К основному контенту

Сообщения

Natuke IT-juhtidest ja juhtimisest (9. nädal)

 IT valdkonnas ei ole kõik nii lihtne nagu näebki. Me oleme harjunud sellega, et meil on näiteks töötajad, nende tööd jälgid mingi manager ning managerite tööd jälgib direktor vms. Umbselt nii moodi töö toimub mõnedes kohtades ja valdkondades, kuid täna tahaks natuke rääkida IT-juhtidest ja tuua konkreetsed näited, kuidas nende töö toimub. Esimene näide: Bill Gates Bill Gates om üks tuntumatest IT-juhtidest, kes esines olulises tarkvara arendamises mitte ainult oma nimelt, kui ka koos oma abikaasaga Melinda Gatesiga. Põhimõtteliselt väga paljud tunnevad teda Microsofti arendamise pärasst, kuid reaalselt Bill Gates ei ole nii populaarne "meedia nägu".  Bill Gatesi juhtimine võib nimetada The Big Boss rohkem kui leader stiili. Selline stiil võimeldab kontrollida oma meeskonda tööd ning suunata õigesse kohta. Selline juhtimisstiil aitab saavutada konkreetset sihti, kuid rääkides atmosfäärist töökohas võib julgelt väidata, et see tihti muutub stressirohkeks. Selline juhtimisstiil...

Proffi või käsitööline? Mis vahe on?

Rääkides inimestest, kes omavad mõnda oskust ja rakendavad seda mingi sihti eluviimiseks tekib küsimus, kuidas sellise inimese nimetada. Kõige levinum ja orrektsem sõnad selleks on kas proffessionaal või käsitööline. Ikka esimene mõte on see, et inimene on proffessionaal, kuid kas selline väide oleks küll õige konkreetsemas situatsioonis?  Programmeerimisega võiks tegeleda nii nagu see on tavaline hobi ning saavutada suurepäraseid tulemusi. Kas ainult oskus teeb inimese proffesionaaliks nagu meie oleme harjunud öelda?  Oluline on mitte ainult oskust vaadelde, kuid ka seda, kuidas inimene orienteerub oma valdkonnas. Põhimõtteliselt iga proffessionaal on käsitööline, sest ta valdab konkreetseid vajalikuid oskusi. Proffesionaal aga erineb käsitöölistest sellega, et tema oskused ei ole piiratud sellega, mis on ainult vajalikud 'asi läbi tegemiseks'. Proffesionaalid on kõigepealt need inimesed, kes orienteeruvad oma teadmistes vabalt ja oskavad kasutada neid igas oma elu aspektis, ...

Copyleft analüüs (7. nädal)

 Copyright termin tähendab, et autor või organisatsioon õiguslikult omavad seda ning keegi teine ei saa nende töö müüa või kasutada selleks, et raha teenida. Copyleft aga tähendab, et kõik, kellel on soovi võivad kasutada tööd või nt. tarkvara vabalt, kuid omakorda copyleft litsents peab olema säilitatud (ehk "rahvusele tagasi antud"). Mõned copyleft litsentsid ei ole aga täpselt samad nagu teised (nt. "weak copyleft") ja omavad omasuguseid eripärasusi, kuid vaatamata sellele nad küll mõjuvad litsentsi valikut. Ei tohi aga unustada, et copyleft ei ole "free" non-profit mõttes, kuid on "freedom" mõttes. Copyleft ei tähenda, et töötades nende litsentsitega programmeerijatel on täielik vabadus teha kõike võimalikke asju, mida ta tahab. Iga copyleft litsents omab küll oma nõudeid. Näited mõnedest litsentsidest GNU General Public License v3 (GPL-3) GNU General Public License'i põhimõtte seisneb selles, et inimesed muudavad koodi ning publitseeriva...

The Case For Copyright Reform ning mis on muutunud (6. nädal)

Raamatus The Case for Copyright Reform on kirjeldatud mõned viisid, kuidas on võimalik Copyright Claims'i muuta, et nii tavalistele inimestele, kui ka organisatsioonidele ja tööomanikutele oleks parem ja mugavam kasutada erinevad tööd.  Kuna raamat on kirjutatud 2012. aastas, siis kohe võiks märgata kõige suurem muutus ehk free non-commercial use. Selline muutus on kõige märgatavam kasutades YouTube'i, kui mõnedes videotes on muusika või mingi filmi tükk (siia võiks lisada ka free sampling punkti). Tavalised inimesed võivad vabalt vaadata videoklippe ning saata neid oma sõbradele, muusikategijad aga hästi saanud hakkama sellega, et teenida oma palka tuuride minnes või kasutades Spotify'd. Just see, mis on kirjeldatud Free Sampling ning Free non-commercial use on praegu meie tavapärane elu, millega kõik oleme harjunud. Need punktid andsid meile palju rohkem vabadust, kui oli aastal 2012. See, et inimesed peavad maksma muusika või teiste meediafailide eest, kui kasutavad seda...

Virginia Shea 10 käsud ning minu jutt (5. nädal)

Virginia Shea’s Rules of Netiquette Remember the human on the other side of the electronic communication. Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life. Know where you are in cyberspace. Respect other people’s time and bandwidth. Make yourself look good online. Share expert knowledge. Keep flame wars under control. Respect other people’s privacy. Don’t abuse your power. Be forgiving of other people’s mistakes. Her rules speak for themselves and remind us that the golden rule (treat others as you would like to be treated) is relevant wherever there is human interaction. (Business English For Success. Textbook) Kümnest käsust sooviksin rääkida ühe juttu kaheksast ehk "Pea teise inimeste pritvaasust meelest." Meie praegune FaceBook ei ole selline, millisena ma mäletan seda aastal kuskil 2018. See võiks olla seotud, et praegu olen juba kaua aja tagasi unustanud mõnedest gruppidest ning lihtsalt unsubscribe'sin või see reaalselt muutis natuke ade...

Infoühiskonna visioon (4. nädal)

 Eesti kasutatakse maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust – seda kõike avaliku, era- ja vabasektori koostöös. (EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020) Vadaates, milline visioon oli IT-sektorist tol ajal võiks julgesti öelda, et olukord IT-ga areneb kiiremini, kui teistes riikides. Võttes arvesse olukord koronaviirusega võiks öelda, et see andis veel ühe põhjuse arendada IT-sektori.  Praegusel olukorral, seisuga 2021 inimesed on peaaegu saanud targaks tarbijaks, sest eelistades e-tellimusi inimesed võivad otsida just see, mida nad vajavad ning neid ei sega suur valik riiulites, mis koosneb põhimõtteliselt mitte sellest, mis on inimesed vajavad, kuid sellest, mida pood tahab müüa nii kiresti kui on võimalik. Inimesed lähevad e-keskkonda juba mõttega, et nendel on midagi puudu...

Uus meedia vs. Vana meedia. Mis vahe on? (3. nädal)

 Vanasti meedia allikad olid kõige olulisemad viisid informatsiooni saamiseks sama moodi nagu raamatud ja teised inimesed. Praegu aga meediat kasutatakse rohkem mitte ainult selleks, et aru saada, mis on praegu Maailmas toimub, kuid ka selleks, et uurida ka teemad, mis on lihtsalt huvitavad sind.  Võrreldes meie tänase Potimees ajalehe Postimehega aastal 1938 näeme, kuidas see oluliselt muutunud. Esimene, mis torkab silma on väike tähesuurus, mis võiks on keerukam lugeda. Ajalehe Postimees oli võimalik aastatellimus makstis 5 rublat ning siis sa said seda endale koju postiga 6 korda nädalas (iga päev uus leht vaid ainult pühapäeval). Praegu olukord muutis lihtsamaks ning tellides endale internett paketti saad lugeda mitte ainult Postimehe, kuid ka teisi ajalehte ja resursse, kõik sõltub ainult sinu soovist. Vana Postimehe numbrites oli nii palju informatsiooni, kui oli võimalik sisse mahtude ühe ajalehe sisse, et see ei muutuks ülepaksaks raamatuks, praegu aga sellise olukorra...