К основному контенту

The Case For Copyright Reform ning mis on muutunud (6. nädal)

Raamatus The Case for Copyright Reform on kirjeldatud mõned viisid, kuidas on võimalik Copyright Claims'i muuta, et nii tavalistele inimestele, kui ka organisatsioonidele ja tööomanikutele oleks parem ja mugavam kasutada erinevad tööd. 

Kuna raamat on kirjutatud 2012. aastas, siis kohe võiks märgata kõige suurem muutus ehk free non-commercial use. Selline muutus on kõige märgatavam kasutades YouTube'i, kui mõnedes videotes on muusika või mingi filmi tükk (siia võiks lisada ka free sampling punkti). Tavalised inimesed võivad vabalt vaadata videoklippe ning saata neid oma sõbradele, muusikategijad aga hästi saanud hakkama sellega, et teenida oma palka tuuride minnes või kasutades Spotify'd. Just see, mis on kirjeldatud Free Sampling ning Free non-commercial use on praegu meie tavapärane elu, millega kõik oleme harjunud. Need punktid andsid meile palju rohkem vabadust, kui oli aastal 2012. See, et inimesed peavad maksma muusika või teiste meediafailide eest, kui kasutavad seda for commercial purposes on hästi formuleeritud ning see ei sega tavainimese, näiteks klippi lisamisel oma presentatsiooni tegemiseks kooli jaoks. 

Teised punktid nagu 20 years of commercial monopoly ja registration after 5 years on tavainimesele võivad olla natuke raskemad arusaamiseks. 20 years of commercial monopoly on puhtalt investorite ja omanike jaoks punkt ning on raske ette öelda, kuidas sellise punkti ellu viimisega võib olukord muutuda. Mõned muusikategijad ja lauljad on kaotanud oma kasusaaja staatuse seoses mõnede punktidega stuudioga lepingu sõlmimisel ning selline punkt võiks anda nendele võimaluse taastuda oma omandusõigust, kuid teisest silmapilgust, see võib mõjuda ka nende autorite õigusi, kes omandavad oma tööd ning ei soovi praeguse olukorra muutust. Ajaga selline punkt enamasti ei muutunud. On võimalus autoriõigustest loobuda või näiteks life ja 70 years aega lühendada, kuid rohkesti see on samal tasemel.

Registration after 5 years on hea peatükk, mis paneb inimesi ofitsiaalselt registreerida oma omandamise õigusi, et nii tavainimestele, kui ka organisatsioonidele oleks kergem kasutada erinevaid tööd, mille omanik on raske leida või see üldse ei ole võimalik. Selline punkt lintsustab elu kuna need tööd tihti omavad vähe väärtust (commercial mõttes).

Allikaloend

The Case for Copyright Reform. Christian Engström MEP & Rick Falkvinge http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf 2012



Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

IEEE eetikakodeksi analüüs (15.n)

IEEE eetikakodeks kosneb 8 printsiipidest, mis aitavad inimesi töötada ja veeta oma tööelu teisi mugavalt ja mitte teisi segada ning samal ajal olla kindel, et teised ei sega sind. Kõigepealt esimene PUBLIC printsiip, mille osad on ka teistes printsiipides mainitud on kõigepealt töötada vastavalt ühiskonna ootamustele. Selline printsiip on samal ajal nii õige kui ka vale. Ühiskond ikkagi usaldab IT-töötajaid nagu professionaale, kes luuab ja arendab IT-maailma, kuid samal ajal ühisond ei tea vägagi palju IT-töö omapärasusi. Seoses sellega, IT-töötaja mõnikord teab paremini, kuidas oleks vajalik teha mõneid asju vaatamata sellele, et ühiskond sellega ei nõustu. Punktid teisest seitsmeni põhimõtteliselt räägivad sellest, et tuleb austada ja tegutseda võttes arvesse oma tööandja, kolleege ja kliendi arvamust ja reputatsiooni. Sellised punktid on hästi formuleeritud ja annavad laia ülevaade sellest, et IT-prof tuleb kõigepealt profiks jääda ja teisi inimesi tema ümber austada. Sooviksin er...

Arvustus Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO kohta

  Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO alates esimestest lausetest on nähtavalt kirjutatud ebaformaalselt, seega võin kõigepealt kiita autori selle eest. Sellise juttuosa kohe paneb lugejaid mõelda, et see ei ole mingi instruktsioon või häkker 101 raamat, mille kohta võiks samm sammult häkkeriks saada, kuid rohkem annab võimalust analüüsida, kas üldse on tarvis häkkeriks saama või mitte. Samal ajal dokumendis on mõned head mõtted sellest, kuidas IT-valdkonnaga seotud inimene näeb häkkeri sõna tähendust.  Vist sellega on minu poolest kiitmine jõudnud lõppuni ning võin alustada arvustusega :P Eric S. kõigepealt räägib sellest, et häkkerid ehitasid interneti kuna iseeneselt häkker on inimene, kelle oskused ja mõtted lähevad raamistikust välja. See võiks olla hea mõte, kui see ei oleks nii keskendunud positiivse häkkeri küljele. Häkkeri mõte selle dokumendi sõnadest omab vist positiivse hinnangu, kui iseeneselt häkkerid ei ole ainult nii positiivse mõttekäiguga inimesed. Häkkeri mõte on ...

Google Maps analüüs: arendus- ja ärimudel

Tänasel ajal mõned meist ei saa endale kujutada oma elu ilma Google Maps'ita ning see on täiesti aruasaadav. Ei ole vaja leidma ja analüüsida nii suurt hulka informatsiooni, tuttavatest küsida ja üldse püüdma leida viis selleks, et konkreetse kohta leida.  Arendusmudel.  Google Maps ikkagi ilmus ideest. Pärast ome idee läbiviimist see ilmus software'ina, mis oli vaja alla laadida ja installida, kuid see veel oli enne, kui see torkas Google silma. Selleks, et see oleks Google jaoks sobilik oli vaja seda teha nii, et see töötaks brauseri abil ning see oli natuke muudatud ja ilmus meile juba teatuna Google Maps'i natuke lihtsam kujul. Võttes arvesse seda, et tiimi idee oli rõhutatud rohkem selle tarkvara loomisele, mitte Google jaoks programmeerimisele, võiks öelda, et see oli kas samm-sammuline või agiilne meetod. Projekti arendus ning selle muutmine Google jaoks võiks isegi kaheks erinevateks projektiks lõigata kuna idee, et sellised kaardid võivad Google kampaaniale meeldid...