К основному контенту

IEEE eetikakodeksi analüüs (15.n)

IEEE eetikakodeks kosneb 8 printsiipidest, mis aitavad inimesi töötada ja veeta oma tööelu teisi mugavalt ja mitte teisi segada ning samal ajal olla kindel, et teised ei sega sind.
Kõigepealt esimene PUBLIC printsiip, mille osad on ka teistes printsiipides mainitud on kõigepealt töötada vastavalt ühiskonna ootamustele. Selline printsiip on samal ajal nii õige kui ka vale. Ühiskond ikkagi usaldab IT-töötajaid nagu professionaale, kes luuab ja arendab IT-maailma, kuid samal ajal ühisond ei tea vägagi palju IT-töö omapärasusi. Seoses sellega, IT-töötaja mõnikord teab paremini, kuidas oleks vajalik teha mõneid asju vaatamata sellele, et ühiskond sellega ei nõustu.
Punktid teisest seitsmeni põhimõtteliselt räägivad sellest, et tuleb austada ja tegutseda võttes arvesse oma tööandja, kolleege ja kliendi arvamust ja reputatsiooni. Sellised punktid on hästi formuleeritud ja annavad laia ülevaade sellest, et IT-prof tuleb kõigepealt profiks jääda ja teisi inimesi tema ümber austada.
Sooviksin eriti tähelepanu pöörata kaheksale punktile, mis räägib sellest, et IT-töötaja peab kogu elu jooksul arendada oma oskusi ja uuendada teadmisi. Reaalelus see puutub mitte ainult IT-professionaale, kuid kõike inimesi, kellel on elukutse ja pidev töö. Kui inimene õpib, areneb ja kasvab professionaalses mõttes, see garanteerib temale karjääri kasvu.

 Allikaloend 

Code of Ethics. IEEE computer society; IEEE-CS/ACM Joint Task Force on Software Engineering Ethics and Professional Practiceshttps://www.computer.org/education/code-of-ethics

Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

Copyleft analüüs (7. nädal)

 Copyright termin tähendab, et autor või organisatsioon õiguslikult omavad seda ning keegi teine ei saa nende töö müüa või kasutada selleks, et raha teenida. Copyleft aga tähendab, et kõik, kellel on soovi võivad kasutada tööd või nt. tarkvara vabalt, kuid omakorda copyleft litsents peab olema säilitatud (ehk "rahvusele tagasi antud"). Mõned copyleft litsentsid ei ole aga täpselt samad nagu teised (nt. "weak copyleft") ja omavad omasuguseid eripärasusi, kuid vaatamata sellele nad küll mõjuvad litsentsi valikut. Ei tohi aga unustada, et copyleft ei ole "free" non-profit mõttes, kuid on "freedom" mõttes. Copyleft ei tähenda, et töötades nende litsentsitega programmeerijatel on täielik vabadus teha kõike võimalikke asju, mida ta tahab. Iga copyleft litsents omab küll oma nõudeid. Näited mõnedest litsentsidest GNU General Public License v3 (GPL-3) GNU General Public License'i põhimõtte seisneb selles, et inimesed muudavad koodi ning publitseeriva...

Google Maps analüüs: arendus- ja ärimudel

Tänasel ajal mõned meist ei saa endale kujutada oma elu ilma Google Maps'ita ning see on täiesti aruasaadav. Ei ole vaja leidma ja analüüsida nii suurt hulka informatsiooni, tuttavatest küsida ja üldse püüdma leida viis selleks, et konkreetse kohta leida.  Arendusmudel.  Google Maps ikkagi ilmus ideest. Pärast ome idee läbiviimist see ilmus software'ina, mis oli vaja alla laadida ja installida, kuid see veel oli enne, kui see torkas Google silma. Selleks, et see oleks Google jaoks sobilik oli vaja seda teha nii, et see töötaks brauseri abil ning see oli natuke muudatud ja ilmus meile juba teatuna Google Maps'i natuke lihtsam kujul. Võttes arvesse seda, et tiimi idee oli rõhutatud rohkem selle tarkvara loomisele, mitte Google jaoks programmeerimisele, võiks öelda, et see oli kas samm-sammuline või agiilne meetod. Projekti arendus ning selle muutmine Google jaoks võiks isegi kaheks erinevateks projektiks lõigata kuna idee, et sellised kaardid võivad Google kampaaniale meeldid...