Copyright termin tähendab, et autor või organisatsioon õiguslikult omavad seda ning keegi teine ei saa nende töö müüa või kasutada selleks, et raha teenida. Copyleft aga tähendab, et kõik, kellel on soovi võivad kasutada tööd või nt. tarkvara vabalt, kuid omakorda copyleft litsents peab olema säilitatud (ehk "rahvusele tagasi antud").
Mõned copyleft litsentsid ei ole aga täpselt samad nagu teised (nt. "weak copyleft") ja omavad omasuguseid eripärasusi, kuid vaatamata sellele nad küll mõjuvad litsentsi valikut.
Ei tohi aga unustada, et copyleft ei ole "free" non-profit mõttes, kuid on "freedom" mõttes.
Copyleft ei tähenda, et töötades nende litsentsitega programmeerijatel on täielik vabadus teha kõike võimalikke asju, mida ta tahab. Iga copyleft litsents omab küll oma nõudeid.
Näited mõnedest litsentsidest
GNU General Public License v3 (GPL-3)
GNU General Public License'i põhimõtte seisneb selles, et inimesed muudavad koodi ning publitseerivad seda samal tingimustel nagu see oli esmastel kujul (ehk "rahvast rahvasele"). Sellised tingimused sobivad eriti inimestele, kes kasutavad seda näiteks õppimiseks või sobivad vaba kogemuse vahetuseks programmeerijate vahel.
Selline litsents peab sisaldama originaali, instruktsiooni installeerimiseks, copyright'i, allika, muudatuste nimekirja ning litsentsi. See ei tohi sisaldada sublitsentsi või midagi garanteerida.
Microsoft Reciprocal License (Ms-RL)
Kõige tähtsaim nõude selle litsentsi kasutamiseks on see, et see peab olla kasutatud ainult sublitsentsi jaoks, kuid samal ajal see peab hästi kokku sobima selle litsentsiga.
Selline litsents peab sisaldama litsentsi, copyright'i ja allika. See ei tohi sisaldada trademark'i või midagi garanteerida.
Mozilla Public License 2.0 (MPL-2.0)
See llitsents omab samad nõuded nagu eelmine, kuid sellele lisandub nõude originaali sisalduse suhtes.
Mis on märkimisväärne selle litsentsi sutes on see, et see peab olema avaldatud MPL litsentsi all. Põhimõttes siin on palju võimalusi selle muudamiseks ning sellega töötades. Isegi võib seda kokku panna teiste kooditega, kuid see peab olema teises kaustas.
Kokkuvõtteks
Kõige suurem pluss copyleft litsentside mõttes on see, et see hästi sobib inimestele, kes tahavad proovida midagi uut ja arendada oma programmeerimise oskusi.
Copyleft litsents ei ole aga kõige usaldusväärsem meetod koodi kättesaamiseks. On küll tore midagi tasuta kätte saada, kuid see ei saa anda teile garantiid, et see töötab nagu peabki.
Allikaloend
Protecting Documentation and Software with Licenses; 3. Copyright vs. Copyleft. Libre Documentation Explained https://www.gnu.org/gwm/libredocxml/x53.html
the copyleft paradox. open source compatibility issues and legal risks https://ec.europa.eu/jrc/sites/default/files/20150930-second-best-practices-tto-circle-gentile_en.pdf Stefano GENTILE EC.JRC, Central IP Service, Brussels 30.09.2015
What motivates free software developers to choose between copyleft and permissive licences? https://opensource.com/law/13/8/motivation-free-software-licensing Nicolas Suzor 08.08.2013
#Copyleft Licenses https://tldrlegal.com/licenses/tags/Copyleft
Комментарии
Отправить комментарий