E-ITSPEA

 IT valdkonnas ei ole kõik nii lihtne nagu näebki. Me oleme harjunud sellega, et meil on näiteks töötajad, nende tööd jälgid mingi manager ning managerite tööd jälgib direktor vms. Umbselt nii moodi töö toimub mõnedes kohtades ja valdkondades, kuid täna tahaks natuke rääkida IT-juhtidest ja tuua konkreetsed näited, kuidas nende töö toimub. Esimene näide: Bill Gates Bill Gates om üks tuntumatest IT-juhtidest, kes esines olulises tarkvara arendamises mitte ainult oma nimelt, kui ka koos oma abikaasaga Melinda Gatesiga. Põhimõtteliselt väga paljud tunnevad teda Microsofti arendamise pärasst, kuid reaalselt Bill Gates ei ole nii populaarne "meedia nägu".  Bill Gatesi juhtimine võib nimetada The Big Boss rohkem kui leader stiili. Selline stiil võimeldab kontrollida oma meeskonda tööd ning suunata õigesse kohta. Selline juhtimisstiil aitab saavutada konkreetset sihti, kuid rääkides atmosfäärist töökohas võib julgelt väidata, et see tihti muutub stressirohkeks. Selline juhtimisstiil

Rääkides inimestest, kes omavad mõnda oskust ja rakendavad seda mingi sihti eluviimiseks tekib küsimus, kuidas sellise inimese nimetada. Kõige levinum ja orrektsem sõnad selleks on kas proffessionaal või käsitööline. Ikka esimene mõte on see, et inimene on proffessionaal, kuid kas selline väide oleks küll õige konkreetsemas situatsioonis?  Programmeerimisega võiks tegeleda nii nagu see on tavaline hobi ning saavutada suurepäraseid tulemusi. Kas ainult oskus teeb inimese proffesionaaliks nagu meie oleme harjunud öelda?  Oluline on mitte ainult oskust vaadelde, kuid ka seda, kuidas inimene orienteerub oma valdkonnas. Põhimõtteliselt iga proffessionaal on käsitööline, sest ta valdab konkreetseid vajalikuid oskusi. Proffesionaal aga erineb käsitöölistest sellega, et tema oskused ei ole piiratud sellega, mis on ainult vajalikud 'asi läbi tegemiseks'. Proffesionaalid on kõigepealt need inimesed, kes orienteeruvad oma teadmistes vabalt ja oskavad kasutada neid igas oma elu aspektis, s

 Copyright termin tähendab, et autor või organisatsioon õiguslikult omavad seda ning keegi teine ei saa nende töö müüa või kasutada selleks, et raha teenida. Copyleft aga tähendab, et kõik, kellel on soovi võivad kasutada tööd või nt. tarkvara vabalt, kuid omakorda copyleft litsents peab olema säilitatud (ehk "rahvusele tagasi antud"). Mõned copyleft litsentsid ei ole aga täpselt samad nagu teised (nt. "weak copyleft") ja omavad omasuguseid eripärasusi, kuid vaatamata sellele nad küll mõjuvad litsentsi valikut. Ei tohi aga unustada, et copyleft ei ole "free" non-profit mõttes, kuid on "freedom" mõttes. Copyleft ei tähenda, et töötades nende litsentsitega programmeerijatel on täielik vabadus teha kõike võimalikke asju, mida ta tahab. Iga copyleft litsents omab küll oma nõudeid. Näited mõnedest litsentsidest GNU General Public License v3 (GPL-3) GNU General Public License'i põhimõtte seisneb selles, et inimesed muudavad koodi ning publitseeriva

Raamatus The Case for Copyright Reform on kirjeldatud mõned viisid, kuidas on võimalik Copyright Claims'i muuta, et nii tavalistele inimestele, kui ka organisatsioonidele ja tööomanikutele oleks parem ja mugavam kasutada erinevad tööd.  Kuna raamat on kirjutatud 2012. aastas, siis kohe võiks märgata kõige suurem muutus ehk free non-commercial use. Selline muutus on kõige märgatavam kasutades YouTube'i, kui mõnedes videotes on muusika või mingi filmi tükk (siia võiks lisada ka free sampling punkti). Tavalised inimesed võivad vabalt vaadata videoklippe ning saata neid oma sõbradele, muusikategijad aga hästi saanud hakkama sellega, et teenida oma palka tuuride minnes või kasutades Spotify'd. Just see, mis on kirjeldatud Free Sampling ning Free non-commercial use on praegu meie tavapärane elu, millega kõik oleme harjunud. Need punktid andsid meile palju rohkem vabadust, kui oli aastal 2012. See, et inimesed peavad maksma muusika või teiste meediafailide eest, kui kasutavad seda