К основному контенту

Proffi või käsitööline? Mis vahe on?

Rääkides inimestest, kes omavad mõnda oskust ja rakendavad seda mingi sihti eluviimiseks tekib küsimus, kuidas sellise inimese nimetada. Kõige levinum ja orrektsem sõnad selleks on kas proffessionaal või käsitööline. Ikka esimene mõte on see, et inimene on proffessionaal, kuid kas selline väide oleks küll õige konkreetsemas situatsioonis? 
Programmeerimisega võiks tegeleda nii nagu see on tavaline hobi ning saavutada suurepäraseid tulemusi. Kas ainult oskus teeb inimese proffesionaaliks nagu meie oleme harjunud öelda? 

Oluline on mitte ainult oskust vaadelde, kuid ka seda, kuidas inimene orienteerub oma valdkonnas. Põhimõtteliselt iga proffessionaal on käsitööline, sest ta valdab konkreetseid vajalikuid oskusi. Proffesionaal aga erineb käsitöölistest sellega, et tema oskused ei ole piiratud sellega, mis on ainult vajalikud 'asi läbi tegemiseks'. Proffesionaalid on kõigepealt need inimesed, kes orienteeruvad oma teadmistes vabalt ja oskavad kasutada neid igas oma elu aspektis, siis ei ole nii oluline, kas see on vanaemale aitamine arvutiga või uue software'i nullist välja mõtlemine. Ikkagi on oluline ka see, et kuidas oma oskustega oma elu lihtsustada ja raha teenida. Kogemus ei seisne ainult selles, et ta kirjutas mitu koodi ja nüüd asi on selge, kuidas samasuguste kooditega tegeleda, kogemus on ka näiteks kliendite ja kollegidega suhtlemine tööl, foorumis vms, oma tööristade kokkupanek (ehk programmeerijate mõttes vajalikke programmide ja mõnede arvuti komponentide kontrollioskus) ja mõne teised oskused ka. Proffessionaal on valmis raskustega tegeleda, ta teab kelle käest abi küsida, kui midagi läks valesti ja kuidas end tutvustada. 
Lisaks võiks öelda, et haridustase mängib mõne rolli proffessionaaliks saamises. See ei ole range kriteerium, käsitöölisel võiks haridus olla ka, kuid võiks kindlasti öelda, et palju rohkem on proffessionaale haridusega ning käsitöölisi ilma selleta.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et proffessionaal omandab kogemusi ja teadmisi laieldamas mõttes kui käsitööline ning mitte ainult teab, mida on vaja teha, kuid ka oskab oma sihti saavutada.

Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

IEEE eetikakodeksi analüüs (15.n)

IEEE eetikakodeks kosneb 8 printsiipidest, mis aitavad inimesi töötada ja veeta oma tööelu teisi mugavalt ja mitte teisi segada ning samal ajal olla kindel, et teised ei sega sind. Kõigepealt esimene PUBLIC printsiip, mille osad on ka teistes printsiipides mainitud on kõigepealt töötada vastavalt ühiskonna ootamustele. Selline printsiip on samal ajal nii õige kui ka vale. Ühiskond ikkagi usaldab IT-töötajaid nagu professionaale, kes luuab ja arendab IT-maailma, kuid samal ajal ühisond ei tea vägagi palju IT-töö omapärasusi. Seoses sellega, IT-töötaja mõnikord teab paremini, kuidas oleks vajalik teha mõneid asju vaatamata sellele, et ühiskond sellega ei nõustu. Punktid teisest seitsmeni põhimõtteliselt räägivad sellest, et tuleb austada ja tegutseda võttes arvesse oma tööandja, kolleege ja kliendi arvamust ja reputatsiooni. Sellised punktid on hästi formuleeritud ja annavad laia ülevaade sellest, et IT-prof tuleb kõigepealt profiks jääda ja teisi inimesi tema ümber austada. Sooviksin er...

THE FUTURE DOES NOT COMPUTE: Retsensioon

THE FUTURE DOES NOT COMPUTE Transcending the Machines in Our Midst Retsensioon by Stephen L. Talbott , retsendent Marjam Nesterova 213279IADB Eessõna retsendentist   Kursuse esimesel loengul juba hakkasin huvi tundma selle aine vastu. Esimesest päevast alustasin sobivate raamatute otsingu, kuid kiiresti puutusin kokku sellega, et kas kõik mulle meeldivad raamatud olid raamatukogus kättesaamatud või juba laenutatud kauaks ajaks. Pidevalt vaatasin üle nii kursuse raamatute loetelu ja nende kättesaadavust ja siis puutusin kokku sellega, et üks raamat, mille vastu ma huvi tunnen, on kättesaadav e-keskkonnas ja heaks boonuseks oli ka see, et see on kättesaadav nii inglise kui ka vene keeles. Seega kirjutan retsensiooni raamatule, mille nimi on The Future Does Not Compute - Transcending the Machines in Our Midst ehk Незапрограммированное будущее (Как сохранить душу в окружении машин). Raamatu sisend Raamatus autor kirjutab sellest, et vaatamata sellele, kui kaugele läheb progre...

Infoühiskonna visioon (4. nädal)

 Eesti kasutatakse maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust – seda kõike avaliku, era- ja vabasektori koostöös. (EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020) Vadaates, milline visioon oli IT-sektorist tol ajal võiks julgesti öelda, et olukord IT-ga areneb kiiremini, kui teistes riikides. Võttes arvesse olukord koronaviirusega võiks öelda, et see andis veel ühe põhjuse arendada IT-sektori.  Praegusel olukorral, seisuga 2021 inimesed on peaaegu saanud targaks tarbijaks, sest eelistades e-tellimusi inimesed võivad otsida just see, mida nad vajavad ning neid ei sega suur valik riiulites, mis koosneb põhimõtteliselt mitte sellest, mis on inimesed vajavad, kuid sellest, mida pood tahab müüa nii kiresti kui on võimalik. Inimesed lähevad e-keskkonda juba mõttega, et nendel on midagi puudu...