К основному контенту

THE FUTURE DOES NOT COMPUTE: Retsensioon

THE FUTURE DOES NOT COMPUTE

Transcending the Machines in Our Midst

Retsensioon

by Stephen L. Talbott, retsendent Marjam Nesterova 213279IADB
Eessõna retsendentist  

Kursuse esimesel loengul juba hakkasin huvi tundma selle aine vastu. Esimesest päevast alustasin sobivate raamatute otsingu, kuid kiiresti puutusin kokku sellega, et kas kõik mulle meeldivad raamatud olid raamatukogus kättesaamatud või juba laenutatud kauaks ajaks. Pidevalt vaatasin üle nii kursuse raamatute loetelu ja nende kättesaadavust ja siis puutusin kokku sellega, et üks raamat, mille vastu ma huvi tunnen, on kättesaadav e-keskkonnas ja heaks boonuseks oli ka see, et see on kättesaadav nii inglise kui ka vene keeles. Seega kirjutan retsensiooni raamatule, mille nimi on The Future Does Not Compute - Transcending the Machines in Our Midst ehk Незапрограммированное будущее (Как сохранить душу в окружении машин).

Raamatu sisend

Raamatus autor kirjutab sellest, et vaatamata sellele, kui kaugele läheb progress, inimesed ei ole võimelised seda õigesti kasutada ilma selleta, et nad on kõigepealt endaga rahul. Inimese heaolu algab tema iseendast ehk kõigepealt tuleb uurida enda, pärast, teades, mis on sinule vaja ja olles endaga tasakaalus, võiks uurida IT-maailma. Kui inimene kõigepealt ei jõua enda loodusega kokkulepeni, ta lihtsalt paneb end e-vangla ehk paneb endale uued ja uued raamid mis ei võimelda temale hästi arendada. Eriti see mõjub last, kui vanemad hakkavad uurida, mida nende laps teeb internetis. Autor meenutab, et kui teie tahate teada, mida teie laps teeb, kas tema käitub korrektselt, siis enne tema e-posti ja sõnumite lugemist tuleb kõigepealt jälgida, kuidas ta mänguplatsis käitub, siis nad saavad kõige vajalikku informatsiooni kohe kätte. 
Raamatus on ka teised näited ja kirjeldused erinevatest uurimistest (nt. Papert'i uuringud, osa "Masinate lapsed") ja kuidas nad mõjuvad inimeste elu, kus autor räägib sellest, et progress on ikka hea asi, kuid see peab olema inimeste "instrumendiks" oma elu parandamiseks, mitte reaalse elu asendajaks.
Raamat räägib sellest, kuidas e- ja IT- progress mõjub inimeste elule ja heaolule ning autor väidab, et elu ei pea "programmeeritud" olla, inimene ei pea unustama sellest, et elu käib ka väljaspool e-keskkonda. 

Raamatus püstitatud probleemid

"...meie oleme selle pool, kui sünnivad globaalsed külad, kui samal ajal reaalsed külad surevad välja."
Oma raamatus autor räägib sellest, et inimesed unustavad oma tavaelust, süvenedes e-keskkonda, moodustades nö "e-külad", kui samal ajal reaalsed külad surevad välja. Raamatus on veel teised näited, kuidas inimesed oma käitumisega süvenevad online elusse nii sügavamini, et hakkavad unustada, et elu eksisteerib väljaspool interneti. Mõned näided on liiga umbsed ja võivad olla rasked arusaamiseks, kuid pärast selle raamatu lugemist ikka panevad lugejat mõtlema, kuidas internet ja IT-progress mõjuvad meie elu. Autor mõnikord ei süvenda probleemidesse ning kirjeldab neid umbselt, kuid sellest piisab selleks, et kõigepealt panna lugejat mõtlema. 

Kokkuvõteks

Raamat tekitab segaset tunnet. Ühest küljest see aitab vaadelda IT-progressi teisest silmapilgust, kui see ei ole ainult hea ja tore asi. Teisest küljest, aitab aru saada, kui kauaks oleme progressiga läinud tänapäeval ja kui palju alternatiive ja võimalusi see meile andis. Kõige olulisim raamatu mõte seisneb selles, et inimese elu algab meie Maailmas, meie reaalsuses ning enne, kui sa süvened virtuaalreaalsusse, tuleb oma "reaalse reaalsuse" parandada ja korda panna. 

Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

IEEE eetikakodeksi analüüs (15.n)

IEEE eetikakodeks kosneb 8 printsiipidest, mis aitavad inimesi töötada ja veeta oma tööelu teisi mugavalt ja mitte teisi segada ning samal ajal olla kindel, et teised ei sega sind. Kõigepealt esimene PUBLIC printsiip, mille osad on ka teistes printsiipides mainitud on kõigepealt töötada vastavalt ühiskonna ootamustele. Selline printsiip on samal ajal nii õige kui ka vale. Ühiskond ikkagi usaldab IT-töötajaid nagu professionaale, kes luuab ja arendab IT-maailma, kuid samal ajal ühisond ei tea vägagi palju IT-töö omapärasusi. Seoses sellega, IT-töötaja mõnikord teab paremini, kuidas oleks vajalik teha mõneid asju vaatamata sellele, et ühiskond sellega ei nõustu. Punktid teisest seitsmeni põhimõtteliselt räägivad sellest, et tuleb austada ja tegutseda võttes arvesse oma tööandja, kolleege ja kliendi arvamust ja reputatsiooni. Sellised punktid on hästi formuleeritud ja annavad laia ülevaade sellest, et IT-prof tuleb kõigepealt profiks jääda ja teisi inimesi tema ümber austada. Sooviksin er...

Infoühiskonna visioon (4. nädal)

 Eesti kasutatakse maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust – seda kõike avaliku, era- ja vabasektori koostöös. (EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020) Vadaates, milline visioon oli IT-sektorist tol ajal võiks julgesti öelda, et olukord IT-ga areneb kiiremini, kui teistes riikides. Võttes arvesse olukord koronaviirusega võiks öelda, et see andis veel ühe põhjuse arendada IT-sektori.  Praegusel olukorral, seisuga 2021 inimesed on peaaegu saanud targaks tarbijaks, sest eelistades e-tellimusi inimesed võivad otsida just see, mida nad vajavad ning neid ei sega suur valik riiulites, mis koosneb põhimõtteliselt mitte sellest, mis on inimesed vajavad, kuid sellest, mida pood tahab müüa nii kiresti kui on võimalik. Inimesed lähevad e-keskkonda juba mõttega, et nendel on midagi puudu...