Eesti kasutatakse maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust – seda kõike avaliku, era- ja vabasektori koostöös. (EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020)
Vadaates, milline visioon oli IT-sektorist tol ajal võiks julgesti öelda, et olukord IT-ga areneb kiiremini, kui teistes riikides. Võttes arvesse olukord koronaviirusega võiks öelda, et see andis veel ühe põhjuse arendada IT-sektori.
Praegusel olukorral, seisuga 2021 inimesed on peaaegu saanud targaks tarbijaks, sest eelistades e-tellimusi inimesed võivad otsida just see, mida nad vajavad ning neid ei sega suur valik riiulites, mis koosneb põhimõtteliselt mitte sellest, mis on inimesed vajavad, kuid sellest, mida pood tahab müüa nii kiresti kui on võimalik. Inimesed lähevad e-keskkonda juba mõttega, et nendel on midagi puudu ning seda tuleb osta. Tark tarbimine on kõige arenenum faktor Eesti Infoühiskonna Arengukava visioonist ning seda võiks julgesti nimetada heaks asjaks.
Halb on aga see, et mitte kõik teenused on kõigile kättesaadavad. Rohkesti on see seotud sellega, et eakad ei saa ni hästi e-teenustega hakkama ning vajavad sellega abi. Seoses selle olukorraga mõned eelistavad teha igapäevaseid asju "vana moodi" ehk kohale tulla kas ostude sooritamiseks või posti teenuste kasutamiseks.
Võttes arvesse Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome Parlamendile on võimalik öelda, et mõned asjad kahjuks läinud valesti praeguses olukorras. Mõjus nii Maailma olukord koronaviirusega, kui ka teised faktorid, mis ei olnud võimalik ette öelda. Näiteks tulud kasvavad ja lähimas tulevikus ei näe see välja, nagu olukord kuidagi muutub. Uus globaalne tööturu jaganemine veel areneb ja mõned inimesed üha rohkem eelistavad oma riiki väikseid tootjaid, kuid mitte kõigil on võimalus seda teha kuna omatootjade tooted on küll kallimad võrreldes "Made in China" omadega. Populatsiooni vananemine ainult suureneb ja sellega suureneb ka koormus heaolu sektoorile, mis seisneb põhimõtteliselt meditsiini- ja sotsiaalteenustega. Võttes arvesse ka teised faktorid, näiteks kultuur, rahvus, elanikke haridustase on võimalik öelda, et Eesti liigub Soome mudeli juurde, kuid mõned ülaltoodud faktorid vajavad küll parandamist ja arenemist.
Комментарии
Отправить комментарий