К основному контенту

Virginia Shea 10 käsud ning minu jutt (5. nädal)

Virginia Shea’s Rules of Netiquette

Remember the human on the other side of the electronic communication.
Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life.
Know where you are in cyberspace.
Respect other people’s time and bandwidth.
Make yourself look good online.
Share expert knowledge.
Keep flame wars under control.
Respect other people’s privacy.
Don’t abuse your power.
Be forgiving of other people’s mistakes.
Her rules speak for themselves and remind us that the golden rule (treat others as you would like to be treated) is relevant wherever there is human interaction. (Business English For Success. Textbook)

Kümnest käsust sooviksin rääkida ühe juttu kaheksast ehk "Pea teise inimeste pritvaasust meelest."

Meie praegune FaceBook ei ole selline, millisena ma mäletan seda aastal kuskil 2018. See võiks olla seotud, et praegu olen juba kaua aja tagasi unustanud mõnedest gruppidest ning lihtsalt unsubscribe'sin või see reaalselt muutis natuke adekvaatsemaks. Ei saa ma öelda kahjuks, et see toimus kogu portalliga, kuid märkasin küll, et ajaga inimesed hakkavad mõelda Internetist nagu teise suhttlemisviisist, mitte nagu reaalsuse eiramise keskkonast. Hea näide minu elust oli see, et kuskil 2018.aastal hakkasin  ppidevaltFaceBooki kasutada, ikka raiskasin palju aega selleks, et vanema parooli leida, kuid lõpuks avasin oma lehe ning märkasin, et mul on hullult palju erinevaid gruppe, mida ma jälgisin juba unustatutel põhjustel. Kõige märgitavam neist oli grupp nimega "Eesti petturid" vms. Seal inimesed jagasid mitte ainult kasulikud mõteid ja lugusid sellest, kes ja kuidas pettis neid, kuid ka lihtsad jutud nende igapäevasest elust, mõned neist olid iseeneselt tavalised kaebused, mis isegi ei vastanud gruppi teemale (nt "Kaeban, et mu pargis on liiga palju koeraomanikke!"). See grupp torkas silma paar korda päevas, kuid rohkesti ei seganud mind, sest notifications olid mul välja lülitatud, kuid isegi sellel olukorral märkasin, et on selles gruppis üks tädi, kes lihtsalt postitas kogu päev iga päev. Selline olukord isegi pani mind mõtlema, et mul on midagi FaceBook'iga valesti, sest kogu päeva vältel ma nägin tema postitusi ning natuke seda küsimust uurides leidsin, et kõik mul küll töötab ok aga tema postitused reaalselt ilmusid nii tihti. Aeg möödas ning see sama tädi lõpetas oma tavaliste kaebustega ja leidis endale uue teema ehk kuidas tema väsinud oma naabritest. Postitusi hulk natuke vähenes, ei olnud nii palju põhjusi kaebama, kui halvad naabrid temal on, kuid siis ta avastas, et ei olnud ainult tema naabrid, kuid peaaegu kõik inimesed, kellega ta juhuslikult kohtub, segavad teda elu. Kaebused olid all over the place, seal oli agressiivne müüja poes, siin ikka veel palju koeru pargis, poliitikud räägivad valesti ning lapsed lähedas lasteaias karjuvad liiga palju jne jne. Põhimõtteliselt ei olnud nendes kaebustes midagi liiga hullumat, kuid siis hakkasid tema postitustega ilmuda ka fotod ja siis algas kõige kiirem lõpp tema blogija kärjääri jaoks. Kahjuks, tema unustas, et ei ole lubatud pildistada teisi inimesi ja eriti nende lapsi ilma nõusolekuta. Ma ei räägi sellest, kui sa pildistad ilusa lilli ning teine inimene juhuslikult käib mööda. Tema pildistas inimesi, nende nägusid, nende tegevused ning panid kõik need fotod üles, mõnede postituste juhul olid liigikaudu 10+ fotod, kuidas inimesed, keda on hästi näha, teevad midagi, mis tema leidis oma postituses solvavatena. Mõned kommenteerijad leidsid selline käitumine ebakorrektsetena ning soovitasid temale eemalda fotod literally nähtavatel põhjustel, kuid tädi uhkelt vastas, et "Ma pildistasin, pildistan ja edasi hakkan pildistama kõike, kes mind solvab!"

Mõne kuu pärast juba unustasin sellest, kuid siis tuli mõte unsubscribe'ida gruppidest, mis mind ei huvita, leidis selle sama gruppi avastasin, et kõik tema postitused (vähemalt uuemad, mida ma leidsin paar kuud tagasi) on kadunud ning ilmus informatsioon sellest, et temale tuli mitu kirju inimeste advokaatidest ning ta oli suuteline oma postitusi eemaldada ja vabandada inimeste eest. 

Selliste lugu moraal on ikkagi see, et ei ole vaja kardama midagi postitada meedias või oma lugu inimeste online rääkida, kuid küll tuleb ettevaatlik olla, et Teie poolest on kõik korrektselt ja õigesti tehtud, siis küll probleeme ei tekita teiste inimeste advokaatidega. (v.a mingi Sarviga, mõnede advokaatide tegevused on küll mulle ebaselged aga see on juba teine lugu).

Allikaloend

https://www.opentextbooks.org.hk/ditatopic/4851

Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

Arvustus Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO kohta

  Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO alates esimestest lausetest on nähtavalt kirjutatud ebaformaalselt, seega võin kõigepealt kiita autori selle eest. Sellise juttuosa kohe paneb lugejaid mõelda, et see ei ole mingi instruktsioon või häkker 101 raamat, mille kohta võiks samm sammult häkkeriks saada, kuid rohkem annab võimalust analüüsida, kas üldse on tarvis häkkeriks saama või mitte. Samal ajal dokumendis on mõned head mõtted sellest, kuidas IT-valdkonnaga seotud inimene näeb häkkeri sõna tähendust.  Vist sellega on minu poolest kiitmine jõudnud lõppuni ning võin alustada arvustusega :P Eric S. kõigepealt räägib sellest, et häkkerid ehitasid interneti kuna iseeneselt häkker on inimene, kelle oskused ja mõtted lähevad raamistikust välja. See võiks olla hea mõte, kui see ei oleks nii keskendunud positiivse häkkeri küljele. Häkkeri mõte selle dokumendi sõnadest omab vist positiivse hinnangu, kui iseeneselt häkkerid ei ole ainult nii positiivse mõttekäiguga inimesed. Häkkeri mõte on nii mitme

Hori Flex Controller by AbleGamers #soeveryonecangame (13.n)

 AbleGamer on projekt, mille eesmärk on anda rohkem võimalusi inimestele, kelle liikumistegevus on piiratud puue tõttu. AbleGamers projekt on orienteeritud arvutimängudele, mille kaudu nad tahavad saavutada oma eesmärki aitamises inimestele, kelle võimalused on piiratud.  Pilt 1. Hori Flex Controller ühendatud Switch konsooli, lisajoystick'u ja kahe tuginupudega. Hori Flex Controller on tugimasin, millega on võimalik ühendada näiteks oma Switch mängukonsooli (nagu on näidatud pildil) ja AbleGamers'i teised tuginupud ja joystick'ud. Mõnedel inimestel puudub võimalus mängida arvutimänge see tõttu, et nende kättetegevus on piiratud ning tavalised väiksed nupud ja joystick'ud nendele ei sobi. Hori Flex Controlleriga on võimallik ühendada mõned tuginupud ja joystick'ud ning need võiks paigutada nii moodi, kuidas inimesele oleks mugavam selleks, et mänge mängida.  Hori Flex Controller oli väljamõeldud inimesele, kellel on lihasdüstroofia ja/või teised puued, mis piiravad

Nähtused interneti varasemast ajaloost, mis on vanaemaks meie tänasele e-elule (2. nädal)

MUD MUD ehk multi-user dungeon on unustatud interneti mäng, mis täielikult baseerub tekstikomanditel. See oli esimene role play mäng, mis toimus reaalajas. User'id võiksid osa võtta erinevatest dungeon'itest ehk põhimõtteliselt suhtlesid chat ruumides või kirjutasid lihtsaid komande chat'ti. On oluline ka teada, et need ei olnud lihtsalt chat ruumid, iga neist omandas erilist stsenaariumi ja komandite nimekirja, mida pidi iga ruumi kasutaja teadma enne osa võtmist. Ststenaariumid võiksid olla erineva iseloomuga (fantasy, rutiin, sõda), toimuda erinevates ajades (ehk kõik tegevus toimub aastal 2204 vms) ning omada erineva arvu osalejaid (player vs. player, rühmamäng, hack and slash, online mäng). MUD on tänaseks täielikult unustatud lihtrollmängu versioon, mis oli orienteeritud ainult rollmängude mängimiseks lihtsate tekstkomandide baasil. Tänapäeval role play armastajad ja aktiivsed mängijad kasutavad chat room'e erinevatel saitidel nagu FaceBook, VKontakte, Odnoklassni