К основному контенту

Uus meedia vs. Vana meedia. Mis vahe on? (3. nädal)

 Vanasti meedia allikad olid kõige olulisemad viisid informatsiooni saamiseks sama moodi nagu raamatud ja teised inimesed. Praegu aga meediat kasutatakse rohkem mitte ainult selleks, et aru saada, mis on praegu Maailmas toimub, kuid ka selleks, et uurida ka teemad, mis on lihtsalt huvitavad sind. 

Võrreldes meie tänase Potimees ajalehe Postimehega aastal 1938 näeme, kuidas see oluliselt muutunud. Esimene, mis torkab silma on väike tähesuurus, mis võiks on keerukam lugeda. Ajalehe Postimees oli võimalik aastatellimus makstis 5 rublat ning siis sa said seda endale koju postiga 6 korda nädalas (iga päev uus leht vaid ainult pühapäeval). Praegu olukord muutis lihtsamaks ning tellides endale internett paketti saad lugeda mitte ainult Postimehe, kuid ka teisi ajalehte ja resursse, kõik sõltub ainult sinu soovist. Vana Postimehe numbrites oli nii palju informatsiooni, kui oli võimalik sisse mahtude ühe ajalehe sisse, et see ei muutuks ülepaksaks raamatuks, praegu aga sellise olukorraga rohkem probleeme ei ole, kuna on võimalik lisada nii palju uudiseid, kui redaktorid ja ajakirjanikud soovivad, uudised uuenevad pidevalt nii nädala kui ka päeva jooksul, juhtub küll, et mõned uudised ilmuvad samaminutiliselt ja isegi ei ole vaja neid jälgida ka, piisab sellest, et paned endale "notifications on" ja oled siis kindel, et teada saad, kui midagi uus ajalehe veebilehel ilmub.

Pilt 1. Vana Postimees aastal 1938

Pilt 2. Vana Postimees number 189 aastal 1899
Kui meie soovime võrrelda ka televisioon kanaleid ja raadio saateid tol ajal vs. praegusel ajal, siis olulisim muutus on see, et vanasti need meediaallikad transleerisid ka ainult uudiseid ja mõnikord muinasjuttu või multifilme. Lapsed pärast kooli tulid kiiresti koju, et neid vaadata ja kuulata ning pärast jatkasid oma igapäevaste toimingutega. Praegu aga muinasjuttude ja multifilmide jaoks on mõnikord oma erinevad kanalid ja raadiosaated, televisiooni jaoks on ka smart televiisorid, et vanemad saavad panna ka parents kontroll, et olla kindel, et nende lapsed juhuslikult ei vaata midagi, mis ei ole nende vanuse jaosk sobilik. 
Kokkuvõteks võiks öelda, et praegune meedia on päris mahukam ja erilisem kui meedia vanasti. Raadio saateid ja televisiooni kanaleid on võimalik vaadata ja kuulata mitte ainult kodus, kui ka oma autos, nutiseadmes jne. Meedia kasutatakse mitte ainult uudiste jaoks, kuid ka erinevate meelelahutusprogrammide ja erihobide jaoks. Praegu meedia on kättesaadavam kui vanasti.
Need erinevused võivad olla erinevate inimeste jaoks nii plusside kui ka miinustega aga küll võiks öelda, et see muutus on tõenäoline.

Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

IEEE eetikakodeksi analüüs (15.n)

IEEE eetikakodeks kosneb 8 printsiipidest, mis aitavad inimesi töötada ja veeta oma tööelu teisi mugavalt ja mitte teisi segada ning samal ajal olla kindel, et teised ei sega sind. Kõigepealt esimene PUBLIC printsiip, mille osad on ka teistes printsiipides mainitud on kõigepealt töötada vastavalt ühiskonna ootamustele. Selline printsiip on samal ajal nii õige kui ka vale. Ühiskond ikkagi usaldab IT-töötajaid nagu professionaale, kes luuab ja arendab IT-maailma, kuid samal ajal ühisond ei tea vägagi palju IT-töö omapärasusi. Seoses sellega, IT-töötaja mõnikord teab paremini, kuidas oleks vajalik teha mõneid asju vaatamata sellele, et ühiskond sellega ei nõustu. Punktid teisest seitsmeni põhimõtteliselt räägivad sellest, et tuleb austada ja tegutseda võttes arvesse oma tööandja, kolleege ja kliendi arvamust ja reputatsiooni. Sellised punktid on hästi formuleeritud ja annavad laia ülevaade sellest, et IT-prof tuleb kõigepealt profiks jääda ja teisi inimesi tema ümber austada. Sooviksin er...

THE FUTURE DOES NOT COMPUTE: Retsensioon

THE FUTURE DOES NOT COMPUTE Transcending the Machines in Our Midst Retsensioon by Stephen L. Talbott , retsendent Marjam Nesterova 213279IADB Eessõna retsendentist   Kursuse esimesel loengul juba hakkasin huvi tundma selle aine vastu. Esimesest päevast alustasin sobivate raamatute otsingu, kuid kiiresti puutusin kokku sellega, et kas kõik mulle meeldivad raamatud olid raamatukogus kättesaamatud või juba laenutatud kauaks ajaks. Pidevalt vaatasin üle nii kursuse raamatute loetelu ja nende kättesaadavust ja siis puutusin kokku sellega, et üks raamat, mille vastu ma huvi tunnen, on kättesaadav e-keskkonnas ja heaks boonuseks oli ka see, et see on kättesaadav nii inglise kui ka vene keeles. Seega kirjutan retsensiooni raamatule, mille nimi on The Future Does Not Compute - Transcending the Machines in Our Midst ehk Незапрограммированное будущее (Как сохранить душу в окружении машин). Raamatu sisend Raamatus autor kirjutab sellest, et vaatamata sellele, kui kaugele läheb progre...

Infoühiskonna visioon (4. nädal)

 Eesti kasutatakse maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust – seda kõike avaliku, era- ja vabasektori koostöös. (EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020) Vadaates, milline visioon oli IT-sektorist tol ajal võiks julgesti öelda, et olukord IT-ga areneb kiiremini, kui teistes riikides. Võttes arvesse olukord koronaviirusega võiks öelda, et see andis veel ühe põhjuse arendada IT-sektori.  Praegusel olukorral, seisuga 2021 inimesed on peaaegu saanud targaks tarbijaks, sest eelistades e-tellimusi inimesed võivad otsida just see, mida nad vajavad ning neid ei sega suur valik riiulites, mis koosneb põhimõtteliselt mitte sellest, mis on inimesed vajavad, kuid sellest, mida pood tahab müüa nii kiresti kui on võimalik. Inimesed lähevad e-keskkonda juba mõttega, et nendel on midagi puudu...