К основному контенту

3 põnevad IT-lahendused erinevatest sajanditest (1.nädal)

 Arcade games or coin-ops 

Arkaadmängud on suured masinad, mis võimaldavad inimestele mängida ja nautida videomänge, kuid selleks, tuleb kasutada kas spetsiaalsed või tavalised mündid. Esimene arkaadmäng ilmus aastal 1971 ja selle nimi oli Galaxy Game. Selle prototüübiks oli esimene üldse eksisteeriv Spacewar! mäng, mis ilmus isegi varem. Arkaadmängud olid väga populaarsed nii Nõudeliidus kui ka Ameerikas ning isegi meie kõigile teatav Pinball, mis oli vana Microsoft operated arvutis kõigile kättesaadav veel ilma interneti ühenduseta. 
Kui meie vaatleme ja võrreldame arkaadsed mängud meie tänapäeval kuulsete mängudega, siis need veel ei olnud kodust kättesaadavad ja mängimiseks oli vaja Arkaadmängude saali minna. Mängude konsoolid veel ei omandanud pulte ega diske, iga aparaat võimaldas mänguda ainult ühe ja sama mängu nupude ja kängude abil  ning highscore'i liste. Kes teab, kuidas nad näeksid tänapäeval välja, kui tol ajal noorukid võiksid meiega koos mängida arvutimänge. 

Pilt 1. Venemaa arkaadsaal Nõukogude Liidu ajast


Pilt 2. Esimine arkaadmäng Galaxy War arkaadmängude muuseumis

Wire acoustic telephone

Tänapäeval meil on raske ette kujutada oma elu ilma nutiseadmeta, isegi ilma meie telefoonita! Esimene telefoon ilmus aastal 1889 detsembris. Esimene telefoon ei võimaldanud veel võimalust helistada igale inimesele, keda sa helistada tahad, kuid ainult nendele, kes kuuleb sind juhtmete teisel pool. Esimene telefoon oli väga telegrafiga sarnane ning avas uut suhtlemisvõimalust. Telefooni arenemise ja laialeviku pärast meie võime tänade mitte Stiiv Jobsi, kuid Belli ja tema leidmised.
Pilt 3. Telefoon

Pilt 4. Telefooni uuem versioon, mida kasutasime ka meie sajandil

Robot helper

Roobotid, kes aitavad sind või sinu lähedasi tänapäevases elus on Jaapani pärane invention meie sajandist, mis muutis kogu Maailma. Roobotid võivad aidata nii patsiente haiglas, kui ka lihtsalt neid, kes ei soovi konsultantidega rääkida poes. Sellise tööprintsiipidega roboteid meie võime näha ka poes või kiirtoidu restoranides, need on ju meie juba teatavad nagu iseteeninduskassad ja -kioskid. Jaapani roobotid aga omandavad suurema funkstsiaale ning ise jälgivad sind ning teevad palju rohkem asju, näiteks toovad vajalikku toote või hoiavad sinu asju samal ajal, kui sina vaikselt shoppad.

Pilt 5. Robot helper'i demonstratsioon Jaapanis

Allikaloend

The Museum of Soviet Arcade Games, CONNAL 2010 https://web.archive.org/web/20100915164732/http://adangerousbusiness.com/2010/01/05/the-museum-of-soviet-video-games/ Jaanuar 5, 2010

Mechanical Acoustic Telephones, International Conference Call https://www.aitelephone.com/blog/mechanical-acoustic-telephones/ Mai 17, 2019

Japan lays groundwork for boom in robot carers, The Guardian https://www.theguardian.com/world/2018/feb/06/japan-robots-will-care-for-80-of-elderly-by-2020 Veebruar 6, 2018

Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

IEEE eetikakodeksi analüüs (15.n)

IEEE eetikakodeks kosneb 8 printsiipidest, mis aitavad inimesi töötada ja veeta oma tööelu teisi mugavalt ja mitte teisi segada ning samal ajal olla kindel, et teised ei sega sind. Kõigepealt esimene PUBLIC printsiip, mille osad on ka teistes printsiipides mainitud on kõigepealt töötada vastavalt ühiskonna ootamustele. Selline printsiip on samal ajal nii õige kui ka vale. Ühiskond ikkagi usaldab IT-töötajaid nagu professionaale, kes luuab ja arendab IT-maailma, kuid samal ajal ühisond ei tea vägagi palju IT-töö omapärasusi. Seoses sellega, IT-töötaja mõnikord teab paremini, kuidas oleks vajalik teha mõneid asju vaatamata sellele, et ühiskond sellega ei nõustu. Punktid teisest seitsmeni põhimõtteliselt räägivad sellest, et tuleb austada ja tegutseda võttes arvesse oma tööandja, kolleege ja kliendi arvamust ja reputatsiooni. Sellised punktid on hästi formuleeritud ja annavad laia ülevaade sellest, et IT-prof tuleb kõigepealt profiks jääda ja teisi inimesi tema ümber austada. Sooviksin er...

Arvustus Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO kohta

  Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO alates esimestest lausetest on nähtavalt kirjutatud ebaformaalselt, seega võin kõigepealt kiita autori selle eest. Sellise juttuosa kohe paneb lugejaid mõelda, et see ei ole mingi instruktsioon või häkker 101 raamat, mille kohta võiks samm sammult häkkeriks saada, kuid rohkem annab võimalust analüüsida, kas üldse on tarvis häkkeriks saama või mitte. Samal ajal dokumendis on mõned head mõtted sellest, kuidas IT-valdkonnaga seotud inimene näeb häkkeri sõna tähendust.  Vist sellega on minu poolest kiitmine jõudnud lõppuni ning võin alustada arvustusega :P Eric S. kõigepealt räägib sellest, et häkkerid ehitasid interneti kuna iseeneselt häkker on inimene, kelle oskused ja mõtted lähevad raamistikust välja. See võiks olla hea mõte, kui see ei oleks nii keskendunud positiivse häkkeri küljele. Häkkeri mõte selle dokumendi sõnadest omab vist positiivse hinnangu, kui iseeneselt häkkerid ei ole ainult nii positiivse mõttekäiguga inimesed. Häkkeri mõte on ...

Google Maps analüüs: arendus- ja ärimudel

Tänasel ajal mõned meist ei saa endale kujutada oma elu ilma Google Maps'ita ning see on täiesti aruasaadav. Ei ole vaja leidma ja analüüsida nii suurt hulka informatsiooni, tuttavatest küsida ja üldse püüdma leida viis selleks, et konkreetse kohta leida.  Arendusmudel.  Google Maps ikkagi ilmus ideest. Pärast ome idee läbiviimist see ilmus software'ina, mis oli vaja alla laadida ja installida, kuid see veel oli enne, kui see torkas Google silma. Selleks, et see oleks Google jaoks sobilik oli vaja seda teha nii, et see töötaks brauseri abil ning see oli natuke muudatud ja ilmus meile juba teatuna Google Maps'i natuke lihtsam kujul. Võttes arvesse seda, et tiimi idee oli rõhutatud rohkem selle tarkvara loomisele, mitte Google jaoks programmeerimisele, võiks öelda, et see oli kas samm-sammuline või agiilne meetod. Projekti arendus ning selle muutmine Google jaoks võiks isegi kaheks erinevateks projektiks lõigata kuna idee, et sellised kaardid võivad Google kampaaniale meeldid...