К основному контенту

3 põnevad IT-lahendused erinevatest sajanditest (1.nädal)

 Arcade games or coin-ops 

Arkaadmängud on suured masinad, mis võimaldavad inimestele mängida ja nautida videomänge, kuid selleks, tuleb kasutada kas spetsiaalsed või tavalised mündid. Esimene arkaadmäng ilmus aastal 1971 ja selle nimi oli Galaxy Game. Selle prototüübiks oli esimene üldse eksisteeriv Spacewar! mäng, mis ilmus isegi varem. Arkaadmängud olid väga populaarsed nii Nõudeliidus kui ka Ameerikas ning isegi meie kõigile teatav Pinball, mis oli vana Microsoft operated arvutis kõigile kättesaadav veel ilma interneti ühenduseta. 
Kui meie vaatleme ja võrreldame arkaadsed mängud meie tänapäeval kuulsete mängudega, siis need veel ei olnud kodust kättesaadavad ja mängimiseks oli vaja Arkaadmängude saali minna. Mängude konsoolid veel ei omandanud pulte ega diske, iga aparaat võimaldas mänguda ainult ühe ja sama mängu nupude ja kängude abil  ning highscore'i liste. Kes teab, kuidas nad näeksid tänapäeval välja, kui tol ajal noorukid võiksid meiega koos mängida arvutimänge. 

Pilt 1. Venemaa arkaadsaal Nõukogude Liidu ajast


Pilt 2. Esimine arkaadmäng Galaxy War arkaadmängude muuseumis

Wire acoustic telephone

Tänapäeval meil on raske ette kujutada oma elu ilma nutiseadmeta, isegi ilma meie telefoonita! Esimene telefoon ilmus aastal 1889 detsembris. Esimene telefoon ei võimaldanud veel võimalust helistada igale inimesele, keda sa helistada tahad, kuid ainult nendele, kes kuuleb sind juhtmete teisel pool. Esimene telefoon oli väga telegrafiga sarnane ning avas uut suhtlemisvõimalust. Telefooni arenemise ja laialeviku pärast meie võime tänade mitte Stiiv Jobsi, kuid Belli ja tema leidmised.
Pilt 3. Telefoon

Pilt 4. Telefooni uuem versioon, mida kasutasime ka meie sajandil

Robot helper

Roobotid, kes aitavad sind või sinu lähedasi tänapäevases elus on Jaapani pärane invention meie sajandist, mis muutis kogu Maailma. Roobotid võivad aidata nii patsiente haiglas, kui ka lihtsalt neid, kes ei soovi konsultantidega rääkida poes. Sellise tööprintsiipidega roboteid meie võime näha ka poes või kiirtoidu restoranides, need on ju meie juba teatavad nagu iseteeninduskassad ja -kioskid. Jaapani roobotid aga omandavad suurema funkstsiaale ning ise jälgivad sind ning teevad palju rohkem asju, näiteks toovad vajalikku toote või hoiavad sinu asju samal ajal, kui sina vaikselt shoppad.

Pilt 5. Robot helper'i demonstratsioon Jaapanis

Allikaloend

The Museum of Soviet Arcade Games, CONNAL 2010 https://web.archive.org/web/20100915164732/http://adangerousbusiness.com/2010/01/05/the-museum-of-soviet-video-games/ Jaanuar 5, 2010

Mechanical Acoustic Telephones, International Conference Call https://www.aitelephone.com/blog/mechanical-acoustic-telephones/ Mai 17, 2019

Japan lays groundwork for boom in robot carers, The Guardian https://www.theguardian.com/world/2018/feb/06/japan-robots-will-care-for-80-of-elderly-by-2020 Veebruar 6, 2018

Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

Copyleft analüüs (7. nädal)

 Copyright termin tähendab, et autor või organisatsioon õiguslikult omavad seda ning keegi teine ei saa nende töö müüa või kasutada selleks, et raha teenida. Copyleft aga tähendab, et kõik, kellel on soovi võivad kasutada tööd või nt. tarkvara vabalt, kuid omakorda copyleft litsents peab olema säilitatud (ehk "rahvusele tagasi antud"). Mõned copyleft litsentsid ei ole aga täpselt samad nagu teised (nt. "weak copyleft") ja omavad omasuguseid eripärasusi, kuid vaatamata sellele nad küll mõjuvad litsentsi valikut. Ei tohi aga unustada, et copyleft ei ole "free" non-profit mõttes, kuid on "freedom" mõttes. Copyleft ei tähenda, et töötades nende litsentsitega programmeerijatel on täielik vabadus teha kõike võimalikke asju, mida ta tahab. Iga copyleft litsents omab küll oma nõudeid. Näited mõnedest litsentsidest GNU General Public License v3 (GPL-3) GNU General Public License'i põhimõtte seisneb selles, et inimesed muudavad koodi ning publitseeriva...

IEEE eetikakodeksi analüüs (15.n)

IEEE eetikakodeks kosneb 8 printsiipidest, mis aitavad inimesi töötada ja veeta oma tööelu teisi mugavalt ja mitte teisi segada ning samal ajal olla kindel, et teised ei sega sind. Kõigepealt esimene PUBLIC printsiip, mille osad on ka teistes printsiipides mainitud on kõigepealt töötada vastavalt ühiskonna ootamustele. Selline printsiip on samal ajal nii õige kui ka vale. Ühiskond ikkagi usaldab IT-töötajaid nagu professionaale, kes luuab ja arendab IT-maailma, kuid samal ajal ühisond ei tea vägagi palju IT-töö omapärasusi. Seoses sellega, IT-töötaja mõnikord teab paremini, kuidas oleks vajalik teha mõneid asju vaatamata sellele, et ühiskond sellega ei nõustu. Punktid teisest seitsmeni põhimõtteliselt räägivad sellest, et tuleb austada ja tegutseda võttes arvesse oma tööandja, kolleege ja kliendi arvamust ja reputatsiooni. Sellised punktid on hästi formuleeritud ja annavad laia ülevaade sellest, et IT-prof tuleb kõigepealt profiks jääda ja teisi inimesi tema ümber austada. Sooviksin er...

Natuke IT-juhtidest ja juhtimisest (9. nädal)

 IT valdkonnas ei ole kõik nii lihtne nagu näebki. Me oleme harjunud sellega, et meil on näiteks töötajad, nende tööd jälgid mingi manager ning managerite tööd jälgib direktor vms. Umbselt nii moodi töö toimub mõnedes kohtades ja valdkondades, kuid täna tahaks natuke rääkida IT-juhtidest ja tuua konkreetsed näited, kuidas nende töö toimub. Esimene näide: Bill Gates Bill Gates om üks tuntumatest IT-juhtidest, kes esines olulises tarkvara arendamises mitte ainult oma nimelt, kui ka koos oma abikaasaga Melinda Gatesiga. Põhimõtteliselt väga paljud tunnevad teda Microsofti arendamise pärasst, kuid reaalselt Bill Gates ei ole nii populaarne "meedia nägu".  Bill Gatesi juhtimine võib nimetada The Big Boss rohkem kui leader stiili. Selline stiil võimeldab kontrollida oma meeskonda tööd ning suunata õigesse kohta. Selline juhtimisstiil aitab saavutada konkreetset sihti, kuid rääkides atmosfäärist töökohas võib julgelt väidata, et see tihti muutub stressirohkeks. Selline juhtimisstiil...